II etapp Sillamäe-Toila-Saka 24.01.-25.01.2009.a.

Osalejad: Siiri, Reigo ja Aivo. Seekord ühepäevaseid ei olnud.
Esimese võimaliku bussiga Tallinnast, 7.00 Bussijaama jõudsin kõige viimasena, Siiri jõudis juba helistada, et kas ma ikka olen tulemas. Ega peaaegu oleks see isegi juhtunud, panin äratuse kella 6.45-ks, kuigi oleks pidanud panema 5.45-ks. Ärkasin öösel üles ja panin äratuse õigeks, ilmselt alateadvus sundis.

Algus Sillamäelt, Sõtke oja sillalt peale 10.00. Ilm oli siis veel väga ilus, etteruttavalt võib öelda, et ega väga viletsaks ei läinudki. Sillamäelt läbi saamine oli väga vaevaline, ei uskunudki, et see nii raske saab olema. Kaotasime aega ja mis peamine, mõttetud lisakilomeetrid, mis kulutasid niigi nappi valget aega. Reigo arvas, et kuskil 8 km oli see tiir ümber Sillamäe vabamajandustsooni. Algul proovisime minna rannikut mööda, aga seal oli ees okastraat ja keelavad sildid. Mõtlesime, et igaks juhuks ei lähe torkima, igasuguseid üllatusi võib sealt tulla. Seejärel kaardil olevat teed mööda, peaks ehk läbi saama, aga kui valvuriputka paistma hakkas, siis oli selge, et niisama lihtsalt see ei lähe. Nii ka oli, lühidalt öeldi, et eramaa ja läbipääs keelatud. Vaja mingeid lubasid ja läbipääs nimekirja alusel jne. Kokkuvõtteks, Sillamäe on endiselt kinnine linn. Tegime siis tiiru ümber vabamajandustsooni, nägime seisvaid kaubaronge, eriti autode vaguneid. Pärast nägime ka autosid täis platse, mis ootavad edasisaatmist.
Pealelõunase pausi tegime Voka külas. Vaatasime, et laupäeviti on kõrts lahti ja läksime sisse, et teha väike tee-ja supipaus. Sõime hoopis pelmeene, maitsesid hääd. Sellised kohalikud söögikohad on väga mõnusad kohad, hinnad on mõistlikud, portsjonid piisavalt suured.

Laagrisse jäime Martsa küla kohal. Päevateekonnaks kujunes erinevatel andmetel 21-23km, leppisime kokku, et jääb 22 km Õhtusöök ja keskustelu ja seejärel magama.
Mõningaid fakte öistest õhutemperatuuridest:
telgi põrandal +6°C, käeulatuse kaugusel magamiskotist.
magamiskotis +19°C kuni 21°C, sõltus sellest kas olin kellale lähemal või kaugemal.

Proovisime kiirsööke, et kuidas maitsevad. Kui matkale minna, siis tasub arvestatavat kaalumist sellise toidu kaasavõtmine. Vaja läheb vett, veesoojendajat ja lusikat. Üks tähelepanek, riisisöök tahab pikemalt haududa, pakil öeldud 8 min on pisut vähe. Kartuliroog oli enam-vähem kohe söömiseks valmis. Hommikusöögi(ka kiirsöök) tegin mina sooja veega(kuigi pakil oli kirjas, et külma veega), mulle igatahes istus niimoodi rohkem. Portsjonid olid parajalt suured, 1 inimene saab kõhu täis. Kokkuvõtteks, seljakott tükk maad kergem ja lihtsam teha, pole vaja igasugust jama kaasa tarida, muidugi juhul kui ei vaja midagi erilist.

Siiri testis talvistes välitingimustes 1x telki, tunnel tüüpi. Kokkuvõtvalt, meile juhtunud ilmaoludesse väga hästi ei sobi, on paremaid variante.

Teise päeva hommikul oli ilm endiselt hall. Arvasime, et stardime ca 10 ajal, aga saime minema palju hiljem, vist oli 10.26 Käisime vaheldumisi panga all ja panga peal, vahelduseks. Igal pool oli lumi ja jää. Sel korral kasutasin Ecco saapaid, pehmem tald, et ei libiseks. See oli nende ainuke hea omadus. Halvad, pisut väikesed pika päeva kõndimiseks ja lasevad vett läbi, teise päeva lõpuks olid jalad täitsa märjad. Loodan järgmiseks korraks kätte saada uued saapad, seekord Salomonid, vaatame kuidas neil minu jalgadega sobitumine läheb.

Kui kõndida mööda randa, siis peab arvestama pangast ülessaamisega. Ega neid kohti väga palju ei ole. Ühes kohas tulid kohalikud vastu ja ütlesid, et see on üks väheseid kust normaalselt üles saab, et neid on, aga neid peab teadma. Päeva lõpetasime ka pangast ülesronimisega, vaatasime kaardilt, et siin peaks olema üks väheseid ülespääse, ja oli isegi matkaraja tähisega. Ronimine oli küll päris tõsine ja tõsisemaks läks, lõpuks oli ülessaamiseks isegi redel pandud. Siiri ristis selle Everesti redeliks. Üleval saab lugeda, et astmed on libedad. Alla võiks panna hoiatuse, et osa astmeid on lahti;) Päris viimane jupp oli üle välja trampimine Saka külla, järgmise osa alguspunkti, kultuurimaja juures olevale T-ristmikule vaatega sirgele alleele.

Päevateekonnaks saime umbes 16 km, kahe päeva teekonnaks saime kokku 38 km

Lähim suurem asustatud koht on Kohtla-Järve.

Järgmine kord kõnnime arvatavasti 21.-22. veebruaril. Saka teeristil näeme;)

Narva/Narva-Jõesuu/Sillamäe

Retk ümber Eesti
Mõte tekkis pärast Eesti Ekspressist loo lugemist, kus 2 vanderselli läbisid diagonaalis 2x Eesti. Mõne aja pärast tekkis lauale raamat Eestimaa ranniku teejuht. Siis hakkasid otsad kokku jooksma ja nii see asi arenes ning nüüdseks on ka esimene jupp tehtud.

Alustasime Narvast, miskipärast tundus see hea koht alustamiseks, samuti lõpetamiseks ja Tallinnast oleks igav ju... Ringi kavatseme peale saada 1-2 aasta jooksul, läbida on vaja ikkagi ca 1300 km, kui arvestada päevaseks keskmiseks ca 20 km, siis teeks see 65 päeva pidevat kõndimist. Liikumisviisiks oleme valinud kõndimise, vajadusel kasutame veesõidukit ja ei välista ka jalgratast.

I etapp 27.-28.detsember 2008.a.
Narva-Narva-Jõesuu-Sillamäe
Mõlemal päeval osalejad:
Siiri
Reigo
Aivo
Teisel päeval osalejad:
Kiku
Signe

Tähelepanu vääriv saavutus-käisime Eesti kirdepoolseimas punktis.

Pärast mitmeid läbirääkimisi otsustasime sõita Reigo autoga Narva. Algselt pidime minema rongiga, see oli ka üks põhjuseid alguspunkti valikul. Kuna rong väljub Tallinnast õhtul, siis oleks esimene öö tarvis Narvas mööda saata, ja see ei sobinud meile, seega langes ära. Siis pidime bussiga minema, väljub Tallinnast kell 6, aga mitte laupäeval, jällegi langes ära. Järgmine väljub 7.15, Narvas ca 10.20 jällegi liiga hilja ja veel üks variant, 23.59, liiga vara Narvas, ühesõnaga ükski ei sobinud. Pimedas matkamine pole just kõige meeldivam tegevus, selgus päeva lõpus laagriplatsi otsides.
27.12.2008.a.
Tallinnast alustasime 6.30, Narva jõudsime peale üheksat ja seljakotid seljas alustasime rännakut ca 9.30 Kasutasime Maa-ameti kaarte 1:20 000, esimese lõpetasime ca 1h-ga, teisega läks juba kauem;), kokku oli meil 4 kaarti kavandatud teekonna läbimiseks.
Kõndisime mööda jõe äärt, nii palju kui oli võimalik. Kogu maa oli kaetud lumega, ca 10 cm, mõnus talvine tunne. Ilm ei juhtunud meil olema kõige parem, tuuline ja pilves ja sadas aeg-ajalt miskit alla, kindlasti on sellel ollusel mingi nimetus, veetilgad mis hakkavad paksuks minema, aga ei osanud keegi meist sellele nime anda. Jõeäärt iseloomustasid kalamehed, paadid, garaazid(küllap nad tegelikult paadikuurid ikka olid) ja kõikvõimalikus korras suvilad.
Narva-Jõesuusse jõudsime kella 14.00 paiku, käisime kohe ka jõesuus ära. Mina ei olnud sinna küll kunagi oma jalga veel saanud, oli päris hea tunne, et nüüd ka seal käidud. Kell kolm jõudsime kohalikku poodi, ostsime salatit ja pirukat ning joogikraami, seejärel tegime kiire pikniku kohalikus pargis. Läksime siis laagriplatsi otsima, nagu eespool mainitud, siis jäime ikkagi pimeda kätte. Hommikul nägime kui must ja kole kogu see rannaäär oli, kõik see mis kaasa tuuakse, see ka sinna jäetakse. Mõnedes kohtades on lausa augud kaevatud, et saaks prahti maha jätta. Peaks seal prahikoristamise päeva(d) korraldama, rainernõlvakut neile sinna;)
Õhtul oli lõkkega päris tükk tegemist, ei tahtnud põlema minna teine, lõpuks ikka õnnestus. Õhtusöögi ja tee/kohvi tegime ära, aga tuul oli nii suur, et õhtu nautimiseks ei olnud erilist tuju. Ju vist ikka väsimus tegi ka oma töö, ikkagi 7,5 h kõndimist, kilomeetreid väidetavalt 24, aga kontrollime.
28.12.2008.a.
Äratuse tegime 8.00 hommik oli karge, arvatavasti paar kraadi külma. Päike paistis, aga talvise põhjaranniku häda on selles, et madal päike ei ulatu eriti seda soojendama.
Tegime kiire hommikusöögi, seejärel laager kokku ja minema.
Meie teise päeva kaaslased, nn. ühepäevamatkajad olid jätnud oma auto Sillamäele, meie sihtkohta, ja alustasid bussiga teed Udria poole, kohtusime Utria orgu läbiva oja ääres. Enne seda läbisime metsakasvanud kunagise pargi, nn. Kotśnevi pargi.
Lõpuks jõudsime Sillamäe lähistele. Mina oli esimest korda teadlikult selles linnas, ilus ja omapärane linn. Arhitektuur oli huvitav-näha on stalinistlikku, ehtnõukogulikku ja lõpuks ka nüüdisaegset kaubanduslikku ehituskunsti. Ja muidugi võrratud sildid, logod või alused, mis nime nad iganes kandma peaksid. Mind paneb alati imestama, et miks ei lasta mõnel keeleoskajal inimesel kirjutatu üle kontrollida, siin nt. Alkohool joogid. Oli ka üks naljakas, Juuksla. Neil seal Sillamäel on jalutustänav, Roheline tsoon. Pühapäeval oli see täiesti jääs, aga kohalikke see ei häirinud põrmugi, lükkab ühe käega vankrit, teises hoiab raamatut ja loeb ja kõnnib. Ainuke, kes selili oli, oli meie seltskonnast.

Päeva lõpetasime 17.00, päevateekonnaks saime 18 km, siis viisime Reigo ja Siiri Narva. Viimased pirukad söödud, mille tõid meile ühepäevamatkajad, Kiku ja Signe ja seejärel tagasisõit Tallinnasse. Leppisime kokku, et igal retkel peab keegi tulema järgmiseks päevaks pirukate ja saiakestega;)

Järgmine etapp toimub 24-25.01.2009.a.
Algus Sõtke oja viimasel sillal, mille all olev jõgi haises väga jubedalt mingi naftalise järele. Proovime külastada ka Sillamäe sadamat.